Valge müra magamiseks: kas see on trend või teadus?

Rangelt võttes -akadeemilises kontekstis-valge müra viitab helile, mille sageduskomponentide võimsus on jaotatud ühtlaselt kogu kuulmisvahemikus (0 kuni 20 kHz).

 

Igapäevaelus on valge müra näideteks staatiline susisemine, mida kuuleb televiisori signaali kaotamisel, või ookeanilainete vastu kive põrkamise heli.

 

Lisaks sellele on veel mitmesuguseid "värvilisi" müra,-nagu roosa müra ja pruun müra-, mis on saanud nime peamiselt nende sagedusspektri eriomaduste põhjal.

 

Roosal müral on energiajaotus, mis on koondunud madalale-kuni-keskmisele sagedusvahemikule; näideteks on kõnniteele langevate vihmapiiskade heli või lehtede vahelt kahisev õrn tuul.

 

Pruun müra on isegi sügavam ja kõlavam kui roosa müra, kutsudes esile selliseid helisid nagu pesukuivati ​​sumin või ookeani loodete sügav mürin.